Dreamland

See on film "kivikallistajate" silme läbi olukorrast Islandil, kus looduspärandid ohverdatakse suurkorporatsioonide heaolu nimel, et ikka rohkem tarbida ja toota. Autor, Andri Snaer Magnason, keskendus oma raamatus/filmis just suurkorporatsioonile ALCOA, kes tegeleb alumiiniumi tootmisega sõjatööstuse varude täienduse heaks. Toimub energeetiline ületarbimine ebamoraalsete eesmärkide nimel "puhta energia" sildi all. Usun, et see ei ole kellegile üllatuseks ja kui on, siis on viimane aeg seda kurba fakti tõdeda.

Minujaoks oli filmis kõige vastuolulisem koht just see, kuidas Alcoa tegevuse alguses ühes väikeses külas külarahvas juubeldas ja laulis, kuna töökohti tuli ju juurde. Kurb tõsiasi on see, et helesinine illusioon peagi digimuutus reaalsuseks ja need inimesed hakkasid nägema märke looduse rütmide muutustes (linnud). Tingimused tehases olid ebainimlikud ja lubatud sissetulek loomulikult oli märksa väiksem. Filmist võib näha, et need töölised ei ole teps mitte islandlased.. Nüüd hoitakse külarahval suu kinni ja raha räägib ise oma äranägemise järgi. Autor käis ka ise ühes külas kohal ja näitas avalikult kõneall olevat filmi. Autori kirjelduse järgi alguses ei julenud külarahvas oma arvamust välja öelda tänu "suurte bosside" kohalolule, kuid lõpuks astusid inimesed oma arvamuse eest välja ja kõik tänasid autorit nii filmiõhtul, bensiinijaamas, kui ka pagariäris. Alcoa aga põhimõtteliselt ignoreerib neid isehakanud "kivikallistajaid".

Mõni sõna kirjanikust..

Andri Snaer Magnason on üks tuntumaid ja populaarsemaid kirjanikke Islandil, kes alustas oma kirjanikuteed loengutes luuletuste kirjutamisega. Tema üks kõige esimesi üllitisi oli luulekogu nimega "BONUS". Bonus on see toidupoe kett, millest ma varem kirjutanud olen. No igatahes oli see luulekogu täis iroonilisi luuletusi toiduainetest, brändidest jne.. Autor kogus sellega meeletu menu ja Bonus muidugi kasutas seda tasuta reklaamina edukalt ära. Ta sai isegi oma esimese teleintervjuu rahvuslikus televisioonis. Autor ise rääkis, et tema jaoks kõige veidram ja kurvem kogemus oli see, et intervjuu pikendamiseks öeldi järgmisena intervjuud pidanud andvale naisterahvale telemajas meigitoolis, et temaga intervjuud ikkagi ei tehta, kuna tahetakse Andri intervjuu aega pikendada. See naine oli heategevusasutusest ja tahtis jagada oma suurt muret, et kohalike hädasolevate inimeste jaoks annetust paluda. Nojah, vot ei tea, mis heategevusasutus see oli..

Üks lõik, mida vaadates mul tekib tahtmine käsi pesta.
.

Treiler:

Mõtteainet: